Koolituskogemus: Euroopa Noorsootöö Akadeemia

04. July 2019

21. mail kogunesid Euroopa noorsootööhuvilised Sloveenias, et osaleda Euroopa Noorsootöö Akadeemias. Elina Siilbek võtab siinkohal kokku oma kogemuse.

Ajakava oli tihe, kuna ka osalejad ise olid ettekannete ja töötubade valmimisel kaasatud, siis käsitleti palju teemasid ja toimus mitmeid erinevaid töötube samaaegselt, mille vahel sai valida, nii et tempo päris kõrge ning vahel oleks tahtnud mitmes kohas korraga olla – pisut jäi puudu süvenemise ajast ning võimalusest tutvuda ülejäänud teemadega, mida käsitleti paralleelselt. Toredad olid kohtumised erinevate noorsootööd tegevate inimeste ja organisatsioonide esindajatega. Need aitasid näha sarnasusi ja erinevusi eri riikide noorsootöös ning andsid inspiratsiooni tulevikuks. Ettekanded noorsootöö trendidest olid samuti väärtuslikud. Eriti väärtuslikud olid väikestes gruppides toimunud töötoad, kus sai teemadega minna sügavuti.   

Mida õppisin ja mille noppisin enda jaoks välja? 

Innovatsioon ja innovaatilisus noorsootöös. Innovatsioon noorsootöös pole vaid pelgalt innovaatiline projekt või tegevus, mida teed, vaid valmisolek muutustele, igapäevane õppimine, õppimine noortelt, muutused mida toovad kaasa isiksuslikud, põlvkondlikud ja kultuurilised erinevused, jne. Noored ise saavad kaasatuse kaudu olla innovatsiooni käivitajaks. Ning innovatsiooni tekkeks on vaja võimalusi proovida ja ka eksida, nii noortel kui noorsootöötajatel. Innovatsiooni soodustab valmisolek muudatusteks ja loovus ning mõttelaad.

Trendid ja kontratrendid. Trendid pole alati ühesuunalised. Sageli toob üks trend kaasa ka kontratrendi, tekitab vastassuunalise liikumise, ka sellega peab arvestama noorsootöös ning otsima, millist trendi saab noorsootööga kõige enam toetada. Näiteks suurem digitaliseeritus toob samas kaasa ka suurema üksildustunde noorte seas, seega on vaja rohkem inimesi ühendavaid kohti, tegevusi ja võimalusi. Näiteks on aina rohkem liiklust tänavatel ja peagi ka isesõitvad autod, kuna tehnoloogia areneb, aga samal ajal tõuseb ka jalgratturite arv (kontratrend). Näiteks linnastumine toob kaasa suure asustustiheduse, müra, ülerahvastumise, aga samal ajal tekib vajadus ning juba tekivad ka võimalused vaikseks, omaette olemiseks (õueraamatukogud Bulgaarias, vaiksed nurgad keskendumiseks või ka lihtsalt tukkumiseks noortekeskustes, jne). Noortekeskused saavad olla just selliste trendide toetajateks. 

Sotsiaalsete oskuste tähtsus. Pehmete väärtuste ning sotsiaalsete oskuste vajalikkuse osakaal suureneb. Noored vajavad formaalse hariduse kõrval enesega hakkamasaamise oskusi, mindfulness tehnikaid, suhtlemis- ja koostööoskusi, emotsionaalset intelligentsust arendavaid harjutusi – kõike seda saab neile õpetada nii informaalse kui ka formaalse hariduse käigus.

Abimaterjalid noorsootöötajatele. Viimasel ajal on noorsootöös ilmunud või ilmumas hulgaliselt abimaterjale, käsiraamatuid (nii rahvusvaheliste projektide kui ka näiteks emotsionaalsuse intelligentsuse arendamiseks), mis on välja antud EU rahastuse toel ning vabalt kättesaadavad. Seda kõike saab nüüd igapäevatöös kasutada ning seega tasub silm peal hpoida, kui midagi uut välja antakse. Näiteks see materjal siin: https://www.limina.at/emotional-intelligence-in-youth-work/

Loovad lähenemised noorsootöös ning gamification. Hea näide töötubadest oli näiteks koosmusitseerimine ilma et oleks vaja muusikalist haridust, lihtsate vahenditega, lisaks video- ja helisalvestusvõimalusi integreerides (Soome Culturehouse näide), noorte innustamine kasutamaks loovaid vahendeid. Tähtis pole seejuures niivõrd keskenduda noorte „riskidele“ või erivajadustele, vaid nende noorte andekusele ja võimetele.

Mängulised vahendid informaalses õppes olid teemaks ka teistes töötubades, näiteks põnevas harivas põgenemistoas Educational Escaperoom, kus sarnaselt põgenemistoale tule nuputada, koode murda ja ülesandeid lahendada, ent sel kõigel on oma eesmärk ja teema ning lõpuks toimub osalejatega ka põhjalik reflektsioon kus saab nii mõnelgi noore jaoks kriitilisel või harival teemal arutleda.

JAGA