Erilised lapsed pääsevad huviringi

31. august 2015

Pärnus juurutati lõppenud õppeaastal Eestis ainulaadset riski- ja erivajadustega laste huviharidusse kaasamise süsteemi, mis on riigis ainulaadne ja sai alguse huvikooliõpetajate ja koolide sotsiaalnõustajate vabatahtlikust tööst.
Noorsootöös on juba aastaid olnud päevakorral teema, kuidas eri instantsid saaksid teha omavahel rohkem koostööd, rääkisid ettevõtmise koordineerimisega seotud Pärnu kunstikooli direktor Kristel Kallau ja Kuninga tänava põhikooli sotsiaalnõustaja Kersti Kesküla.

Koolikatkestajad luubi alla

2011. aastal kaasati Pärnu eri omavalitsusi hõlmavasse Euroopa sotsiaalfondi pilootprojekti, mille eesmärk oli tegelda koolikohustuslikus eas koolikatkestajatega süsteemselt. “Selle projekti käigus kaardistasime oma võrgustiku, kes tegelevad noortega ja alustasime teadlikku koostööd,” meenutab Kallau.
Kesküla nendib, et 6.–9. klassis koolist välja langejad on eeskätt nõrgema sotsiaalse taustaga õpilased. Kooliaasta lõpus tehtud kokkuvõtetest ilmnes, et enamikul neist puudub juhendatud vaba aja tegevus.

2012. aastal liituti üleriigilise programmiga “Kooliraskustes noorte kaasamine huviharidusse”, mille raames koolide sotsiaalnõustajad viisid huvikoolidesse lapsi ja noori, kes veel ei olnud oma huviala leidnud ja vajasid selles suhtes tuge. Kõigepealt tutvusid Pärnu koolide sotsiaalnõustajad linna huvikoolidega, seejärel selgitati õpiraskustes põhikoolilaste soovid: kes tahtis laulda või tantsida, kes joonistada või trenni teha.

Eesmärk oli viia õpilane käekõrval huvikooli. Noore tugiisik oli kooli sotsiaalnõustaja, kes vajadusel nõustas ühtlasi huviringi juhendajat ja peret näiteks materiaalse toe saamiseks või muude seotud probleemide puhul. Sellel, miks lapsel pole võimalik huviringi töös osaleda, on mitu põhjust. Alati ei peitu need rahas või suutmatuses. Mõni vanem ei saa näiteks tööpostilt lahkuda, et last huviringi viia, selgitab Kesküla.

Programmis osalemine oli vabatahtlik, samuti ei saanud lisatasu ringijuhendajad. “Sotsiaaltöötajad leidsid, et see on õige suund. Proovisime, kuidas õnnestub. Tegime seda heast tahtest ja soovist näidata, et see on võimalik,” räägib Kesküla. Programmi algatajad pakkusid osalejatele boonusena koolitusi.

Erilised lapsed vajavad toetamist

Kümned Pärnu kooliõpilased said ettevõtmise raames osaleda üle aasta vältel mõne huviringi töös. Mõnel puhul võttis pere algatuse kiiresti üle ja leiti võimalus last ise küllaldaselt toetada. Teisal informeeriti või toetati peret lapse vaba aja sisukamaks muutmisel. “See kõik sai sündida eelkõige tänu sellele, et Pärnus on säilinud munitsipaalhuvikoolid,” lisab Kesküla. Kuigi lapsi jõudis erahuvikoolidesse ja -ringidessegi.

Pärnu kogemus kujunes programmi lipulaevaks ja kui Euroopa noorteagentuur otsis koostööpartnerit, soovitati Pärnu koostöövõrgustikul tegevust veel arendada.
Projekti asusid Pärnus vedama Pärnu linnavalitsuse noorsoonõunik Reine Tapp, Pärnu Rajaleidja keskuse juhataja Lea Mardik, Kuninga tänava põhikooli sotsiaalnõustaja Kersti Kesküla ja Pärnu kunstikooli direktor Kristel Kallau.

Kui seni moodustasid toetatava sihtrühma kooliraskustega lapsed, siis 2013. aastal pöörasid koolide sotsiaaltöötajad pilgu Pärnu koolides õppivate haridusliku erivajadusega laste poole. Ettevõtmisse kaasati Kuninga tänava põhikooli, Vanalinna põhikooli ja Vene gümnaasiumi lapsi, kes üldhariduskoolis õppimiseks vajavad kohandatud tingimusi.

Avanes võimalus pakkuda neile lastele osalust huviringides, jätkata võrgustiku liikmete koolitamist, analüüsida oma tööd kogemusseminaridel ja supervisioonidel. Aasta kulus õpilaste huviringidesse kaasamise ettevalmistamise peale. Tegevust sai arendada viies Pärnu munitsipaalhuvikoolis: kunsti-, muusika- ja spordikoolis, kunstide majas ja keskkonnahariduskeskuses. Kaardistati huvikoolide õpetajad, kes olid valmis erivajadustega lapsi juhendama. Lapsi tundvad üldhariduskoolide õpetajad pakkusid omakorda välja, mis ringidesse konkreetsed õpilased kõige paremini sobituksid.

Väärtuslikud koolitused

Töö erivajadustega lastega käivitus 2014. aasta sügisel. Munitsipaalhuvikoolides avati nelja kuni kuue õpilasega rühmad. Tegevusse haarati kokku ligemale 150 last, kes varem olid ringide tööst pea täielikult kõrvale jäänud.

Kuna kogu tegevus oli koolide vahel kooskõlastatud, sai sünkroonida väikegruppide tegevuse üldhariduskooli tunniplaaniga. Erivajadustega laste sihtrühm hõlmab nii vaimse kui füüsilise puudega õpilasi, kes tihti on kaaslastest aeglasemad, vajavad rohkem juhendamist-harjutamist ja väsivad kiiremini. “Erilised lapsed on osa meie igapäevast: kokku tuleb puutuda õpilastega, kel on mõni keerulise nimega diagnoos, esineb autistlikke või hüperaktiivsuse jooni,” tõdeb Kallau. “Keerulised” lapsed on huvikoolide ringides alati käinud, samal ajal puudub sealsetel õpetajatel erivajaduste alane koolitus.

Programmi raames jätkusid koolitused, samuti oli nüüd juba võimalik tasustada ringijuhendajaid ja sotsiaalnõustajaid-tugiisikuid. Kallau peab eriti väärtuslikuks koolitusi, mis valiti lähtuvalt esile kerkinud teemadest. Nii näiteks kõneles pärnakatele Tartu Herbert Masingu kooli direktor Tiina Kallavus, samuti käidi Masingu koolis õppekäigul. Loengu pidas Tallinna Ristiku kooli õppealajuhataja Ruuda Lind. Kliiniline psühholoog Airiin Demiir õpetas meetodit, kuidas afektiseisundis teismelist turvaliselt ohjeldada. Kehakeelest ja sotsiopaatiast rääkis Ülli Kukumägi, juhendades, kuidas suhelda lastevanematega. Väga hästi võeti vastu Viive Einfeldti tehtud koolitused suhtlemisteemadel. Kõnealust huviharidusse kaasamise projekti jätkatakse käesoleva aasta detsembrini.

Mobiilne huvikool

“Meie ettevõtmise tulemusi oodatakse kogu riigis. Kõikide laste vanemad käivad tööl, on maksumaksjad ja on igati ootuspärane, et ühiskond loob nendelegi lastele eri arenguvõimalusi. Tänapäeva laste erisusi tuleb aktsepteerida,” kinnitab Kallau.
Huvikoolide uksed pole erivajadustega lastele küll suletud olnud, ent õppetöös nendega seni ei arvestatud.Programmis osalenud riski- ja erivajadustega laste tagasisidelehti analüüsides ilmneb, et enamik õpilastest soovib huvitegevusega jätkata. Selgus, et lapsed sooviksid senisest enam füüsilist tegevust. Kesküla märgib, et kahjuks kipuvad spordialad enamasti olema võistluslikud ja tulemustele orienteeritud. Poisid tahavad harrastada ujumist ja tehnikaspordialasid, huvituvad robootikast.
Pärnu programmi korraldajatel on kavas uurida, kas erivajadustega õpilaste vanemadki saaksid edaspidi panustada oma laste huviharidusse. Programmi raames on tegevused perele siiani tasuta olnud.

Uue suunana katsetatakse algaval õppeaastal mobiilse huvikooliga: Pärnu huvikoolide kolm õpetajat sõidavad kord nädalas maakohta huviringi juhendama. Välja valiti Pärnu-Jaagupi ja ringidest pakutakse välja Rein Laose näite-, Milvi Taltsi loodus- ja Kristel Kallau kunstiring. Tegemist on pilootprojektiga.

Avaldatud 27. juuni 2015 ajalehes Pärnu Postimees

Autor Silja Joon

JAGA