Huvikoolide arenguprogramm  – kõik on võimalik kui teha kõvasti tööd

19. juuni 2015

Huvikoolide arenguprogrammis osalejate ühine eesmärk on, et huvitegevus oleks mitmekesine, noorte vajadustele vastav ja mõjus. Programmiga luuakse eeldused ka selleks, et kõik noored oleksid huvitegevusse võrdselt kaasatud.

2014/2015. aasta huvikoolide arenguprogrammi ehk HUKK-AK esimese aasta lõpuseminaril jagasid projektis osalenud meeskonnad oma saavutusi, kogemusi ja õppetunde. Ühiselt tõdeti, et huviharidus peab olema kättesaadav kõigile noortele sõltumata tema eripäradest, geograafilisest asukohast või muudest teguritest. Kuigi huvitegevustega hõlmamata noorte kaasamine võib teinekord olla keeruline, näitavad eelmisel aastal arenguprogrammis osalevate tiimide kogemused, et see on siiski võimalik. Kokku kaasati programmiga ligi 1200 seni huvitegevustega hõlmamata noort.

Loe edasi projektis osalenute kogemusi:

Viljandi huvikool kaasas ringita lapsed

DSC_0548

Anu Peieli eestvedamisel leiti huvitegevus rohkem kui 40. lapsele

Viljandi huvikooli direktori Anu Peieli sõnul küsitlesid nad 2014. aasta sügisel Viljandi Paalalinna kooli 2 – 5. klasside lapsi, kes senini  huvitegevustes ei osalenud. Iga lapsega vesteldi eraldi, uuriti milles laps andekas on ning mida talle teha meeldib. Individuaalsete vestluste tulemusena leiti huvitegevus umbes 40-le lapsele. Näiteks leidsid Paalalinna kooli poisid rakendust mehhatroonika ringis. Intervjueeritud laste tagasiside põhjal meeldis neile eriliselt see, et nende poole isiklikult pöörduti ja nad huvitegevustesse kaasa lööma kutsuti.

Draamaõpetaja Triin Laane eestvedamisel alustati Viljandi Kaare koolis 2015. aasta kevadel draamaklassiga, millest võttis  regulaarselt osa 4 last. Draamaklass valiti seetõttu, et lastel oleks võimalik arendada mitteformaalse õppe meetodite  abil oma sotsiaalseid oskusi. Draamaklass toimus koolitundide ajal ja sobitati kooli õppekavaga. Triinu sõnul sai see võimalikus vaid tänu kooli ja huvikooli vahelisele tugevale ja toimivale koostööle.

Kuidas edasi?

Viljandi huviharidustiim plaanib ka edaspidi huviharidusega hõlmamata lapsi kaasata. Väljakutsetena nimetasid Peiel ja Laane seda, kuidas ka edaspidi huviharidustunnid läbi viia koolitundide ajal ning siduda need mitteformaalse õppe põhimõtetega.  Samuti pidas Viljandi huviharidustiim oluliseks selliste projektide raames tugistruktuuri loomist õpetajatele.

 

DSC_0539

Mari Tammari abiga loodi huvitegevusse kaasamata Kehtna lastele käsikellade ring

Kehtnas loodi lastele käsikellade ring

Kehtnas avati HUKK -AP projekti raames huvitegevustesse seni kaasamata lastele käsikellade ring. Ringi vastu huvi äratamiseks anti lastele esmalt lühike kontsert ning tutvustati instrumente lähemalt. Huvi ringis osalemise vastu oli piisavalt suur ja nii loodi 10-lapseline rühm.  Ringiga soovitakse lastes lisaks käsikellade mängule arendada  sotsiaalseid oskusi, järjepidevust, harjumust ja koostööd.

Huviharidustiimi liikme Mari Tammari arvates ei osale paljud lapsed huvitegevuses, kuna lapsevanem neid sinna ei suuna ja laps iseseisvalt, ilma ringis osalemise kogemuseta ise endale huvitegevust valida ei oska.  Tema sõnul on oluline tuua ka ring vajadusel huvikoolist välja koolile võimalikult lähedale, et lastel oleks hea ja mugav koolitundidest huvitegevusringi minna ning see vähendab ka ohtu, et nad „vahepeal ära kaovad“.  Samuti võeti ringi põhimõtteks, et isegi kui laps käitub halvasti, siis teda ringist välja ei aeta ning pigem püütakse motiveerida hästi käituma.

„Lapsed tahavad tunnustust, premeerimist ja märkamist ning ka lapsevanematele on oluline kui nende laps silma paistab“, sõnas Tammar ning ütles et lapsi motiveeris ringis järjepanu osalema ja keskenduma lubadus jõulude ajal toimuvale esinemisele.

Kuidas edasi?

Käimas on läbirääkimised Eidapere kooliga seal uue muusikaringi avamiseks, kuna seal hetkel huviringe ei toimu. Samuti pidas Tammar oluliseks lastele rohkemate esinemisvõimaluste loomist.

 

Porkunist sirguvad tulevased vutiässad

Porkuni huviharidustiim lükkas HUKK –AP projekti raames käima Porkuni kooli laste      jalgpallitrenni. Tiimijuht Urve Karbi sõnul on oluline, et ringis osaleksid erineva taustaga noored, keda ühendab huvi jalgpalli vastu.

„Läbi spordi püütakse lastes arendada meeskonnatööd ja üksteisemõistmist. Samuti on olulisel kohal enesehinnangu kujundamine, kontakti saavutamine ja hoidmine ning püsivuse suurendamine“, loetleb Karp. Ühtlasi loodetakse, et füüsiline aktiivsus võtab maha ka laste vaimsed pinged. Kuigi trenni kutsuti alguses osalema 25 last, osaleb lapsi rohkem.  „Lapsed on juba jõudnud jalgpallivõistlusel kolmanda koha saavutada“, ei olnud Karp meeskonna ja treeneri  Alar Peeki kiitmisega kitsi. “Kõige suuremat rõõmu aga pakub see, et näeme, kuidas varem omaette hoidnud laps nüüd teiste sekka trenni kipub“.

Kuidas edasi?

Treeningud jätkuvad ka 2015. aasta sügisel. Samuti on plaanis on läbi viia küsimustik kooliõpetajatele, mis kaardistab nende hinnangut lastes treeninguga toimunud muutusele.

 

Bändilabor2

Bändilabori eestvedajad Kristjan ja Ahti viivad muusikahariduse pealinnast väljapoole

Bändilabor viib muusikahariduse maapiirkondade noorteni

Bändilabori põhimõte on jagada tegevmuusikute kogemust ning viia muusikaharidus noorteni,  kel see geograafiliste eripärade tõttu raskendatud. Näiteks korraldati üle Eesti toimuvaid bändilaagreid. Bändilabori projektijuht Kristjan Kaasik ütles, et töö on üpris ressursimahukas ning arvestada tuleb põhimõtteliselt noorele individuaalõppe andmisega. Samas tunnistas ta senitoimuva edukaks. „Eelmisel aastal osales Noortebänd 2014 konkursil  7 Bändilabori mentorõpet saanud bändi. Nendest kaks pääsesid ka finaali“.

Kuidas edasi?

Bändilaager jätkab oma tegevust ka 2015. aasta sügisel. Näiteks on sel aastal plaanis korraldada 4 bändilaagrit üle Eesti. Samuti leidsid noormehed Suure –Jaanis potentsiaalse muusikastuudio, mida peatselt noortele tutvustama minnakse.

 

DSC_0531

Marju Tulva alustab Harkus projektipõhiste huviringide läbiviimist

Harku vald katsetab projektipõhised huviharidusringe

Harku valla huviharidustiimi esindaja Marju Tulva sõnutsi oli nende meeskonna eesmärgiks eelkõige saada HUKK-AP projekti raames kogemusi: õppida, kuidas teised tiimid huviharidust korraldavad, kuidas lapsi kaasata ning kuidas tekitada koostööd erinevate asutuste vahel.  Lisaks katsetatakse uutmoodi huviringide korraldamist. Nimelt on plaanis moodustada maksimaalselt kolmeks kuuks erinevad projektipõhised huviringid. Nii oli noortel võimalik tutvuda erinevate huviringidega ning  kaasata sai ka neid, kes terve aasta kestvas huviringis osaleda ei soovi või ei jaksa.  Tulva sõnul õppis ta HUKK –AP projektist ka seda, kuidas õpetajaid motiveerida ning ringide läbiviimiseks uusi metoodikaid kasutada. Positiivseks pidas Tulva veel seda, et projekti raames hakkas väga hästi toimima koostöö kohaliku omavalitsusega.

Kuidas edasi?

2015. aastal alustatakse improteatriringiga, mille eesmärk on arendada koostöö –ja meeskonnaoskusi ning keskendumist.

 

Sõmerus alustas tegevust seikluskasvatusring

HUKK –AP projekti raames avati Sõmerus seikluskasvatusring, kuna huviringid väljaspool kooli puudusid.  Seiklusringi on kaasatud 8 -16 aastased noored ning ringi eesmärk on lisaks matkadele, aktiivsele tegevusele looduses ja seiklusparkide külastamisele arendada ka noore isiksust ja sotsiaalseid oskusi. Sõmeru huviharidustiimi vedaja Piret Laidroo ütles, et pärast ringi avamist on juba näha toimunud muutusi: noored on enesekindlamad ja julgemad, kasvanud on meeskonnatöö oskused, teistega arvestamine ning  ja hakkama saamine.

Kuidas edasi?

Seikluskasvatusring jätkab tegevust 2015. aasta sügisel. Lisaks on plaanis arendada huviharidustegevuse mõtestamist ning tegevuste tulemuslikku analüüs

 

DSC_0527

Siiri Laid`i eestvedamisel avatakse sügisel Jüri lastele palju uusi spordiringe

Rae vald soovib huvitegevuses rohkem arvestada laste eripäradega

Rae Huvialakoolis taasavati  spordiosakond, kuhu kaasatakse võimalikult erineva taustaga noori ning proovitakse kõigi noorte eripäradega maksimaalselt arvestada. Rae huviharidustiimi esindaja Siiri Laid märkis, et HUKK –AP koolitused ja seminarid olid väga olulised, sest tähendas nende jaoks eelkõige mõtteviisi muutumist. „Projekti lõppedes teadvustasime paremini, kui oluline roll on huviharidusel noore tuleviku kujundamisel“, ütles Laid. „Huviharidus pakub võimaluse eduelamuseks, see on kogu eluks abivahend, mis annab ka sõbrad ja suhtlemisoskused“, leiab Laid.

Kuidas edasi?

  1. aastast on Jüris sportimistingimused avardunud, seega on plaanis avada rohkem ja noorte vajadustele ning huvidele paremini vastavaid huviringe.

 

 

 

 

JAGA